Menu
Teenused
Meie teenused
Eesti diakoonia töö üldeesmärgiks on perede ja laste heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine.
Meie juurde võivad tulla ilma suunamiseta, otse inimesed üle Eesti.
Rühmad ja registreerimine:
Eestikeelsed rühmad toimuvad Tallinnas (alates 2016), Tartus ja Haapsalus (alates 2018), Rakveres (alates 2019).
Venekeelsed rühmad toimuvad Tallinnas (alates dets, 2019), Kohtla-Järvel ja Jõhvis (alates 2020)
Perenõustamine
Perenõustamine – vestluse vormis vanemlike oskuste edendamine, vanem-laps suhte toetamine, laste positiivse minapildi ja käitumise toetamine, perekonna terve funktsioneerimise toetamine, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamine, perekonna toetamine igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul, leinaprotsessi edendamine, põlvkondade vaheliste suhete toetamine.
Paarinõustamine on üks lähenemine, vestlus on abiks paari vahel ühise keele leidmisel, konfliktide lahendamisel ning lähedussuhetes raskuste ületamisel.
Kasutatakse erinevaid pere- ja paariterapeutilisi lähenemisi ning vahendeid.
Hingehoid
Hingehoid – see tervendav vestlus on kannatavale inimesele toeks olemine tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt.
Hingehoidja annab abi sel moel, et toetab aidatavat tema probleemide lahendamisel ja sügavaima identiteedi otsingutes tema omal viisil, tema tingimustel ja tema rütmis.
Hingehoius hoolitsetakse lähtuvalt kristlikust inimkäsitlusest kogu inimese eest, inimese kui terviku eest.
Teemade valik on lai. Näiteks: lein, iseendaga toimetulematus, oma mina, enesehinnang, kaotused, pettumused elus, haigused ja tervise teemad, kriisid, muutustega kohanemine, traumeerivad elukogemused, usuga seotud teemad jne.
Imago suhteteraapia
Imago – suhteteraapiasse tullakse kahekesi ja seanss kestab 1,5 tundi. Imago paarisuhteteraapia töötab nii abikaasade, vanemate ja laste kui ka tülli läinud sõprade vahel.
Imago suhteteraapia alus-uskumuseks on see, et me oleme sündinud suhtes, haavata saanud suhtes ja ka tervenemine saab toimuda suhtes. Sageli aga, kui suhe on kriisis, puudub partneritel oskus ja võime teineteist kuulata ja mõista nii, et sellest nende suhtele kasu oleks.
Austav ja turvaline dialoog aitab mõista üksteist paremini ning jõuda taasühenduseni. Terapeut aitab paaril näha ka sügavamaid haavu reaktiivse käitumise taga. Sellest algab tervenemine ja koos kasvamine.
Saviväljatöö
Saviväljatöö on loovteraapiline meetod, mille eesmärgiks on sisemise tasakaalu saavutamine, pingete leevendamine, mina-tunnetuse ja enesekindluse toetamine. Saviväljatöös keskendutakse puudutustele ja kontaktile.
Töö toimub saviga täidetud kastis (saviväljal). Töövahendiks on käed, savi ja vesi. Lapse jaoks on see omamoodi mäng, mis annab hea enesetunde, õnnestumise kogemuse ning enesekindluse.
Saviväljatööst on abi, kui lapsel on: koordinatsiooni-või tasakaalu probleemid; raskused kontakti loomisel ja suhtlemisel; psühhosomaatilised häired; hirmud, ärevus, stress vm psüühilised häired; traumakogemus. Saviväljal tegutsemine on arendav kogemus iga lapse jaoks. See toetab lapse kehatunnetust, kognitiivseid oskusi ning loovust.
Ühe seansi pikkus on kuni 60 minutit. Seansil viibib laps ilma vanemata.
Muusikateraapia
Muusikateraapia on üks loovteraapia vorme, kus peamiseks edasiviivaks jõuks on muusika.
Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav tõenduspõhine teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele kui musitseerimisele põhinevaid meetodeid ja tehnikaid rakendatakse eesmärgipäraselt nii tervisennetuses, ravis kui rehabilitatsioonis.
Muusika kõnetab ja mõjutab igaüht. Terapeutiliselt eesmärgistatud muusikalised tegevused toetavad erinevate emotsionaalsete, kognitiivsete ja füsioloogiliste funktsioonide toimimist ning aitavad avada inimpsüühika sügavamaid kihte.
Muusikateraapia on sobilik teraapia nii erivajadustega lastele kui ka lihtsalt ärevale ja rahutule, nõrgema keskendumisvõimega vms murega lapsele. Muusikateraapia käigus saab lapsele õpetada rahulikku olekut, suurendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet, õpetada piiridest ja reeglitest kinni pidamist ning oma tunnetega kontaktis olemist ja nende maandamist. Lisaks eneseregulatsiooni võime kasvule, arendab pillimäng ka lapse kognitiivseid võimeid, areneb mälu, eneseväljendus- ja sotsiaalsed oskused.
Kõik see toimub lastega üldjuhul läbi pillide mängimise kasutades spetsiaalseid harjutusi. Aga kasutatakse ka muusika kuulamist, laulmist ja ise muusika loomist. Tegemist ei ole tavapärase muusikatunniga, vaid kõik harjutused ja ülesanded, mida lapsed teevad, on teadlikult eesmärgistatud ning arendavad lapse nõrgemaid oskusi.
Grupitöö
Pakume erinevates grupikoolitustes osalemise võimalusi positiivse vanemluse toetamiseks erinevatele sihtrühmadele. Rakendame näiteks Paarisuhte, Vanemluse, Vanavanemluse ja Noorte Suhete Ehituskivide programme. Grupikoolitustele on oodatud kõik, kes on huvitatud oma vanemlike oskuste arendamisest või suhete parandamisest. Kasutame suhete maja meetodit ja käsitlusele tulevad järgmised teemad: pühendumine, emotsioonid, konfliktid, intiimsus ja seksuaalsus, sõnad, teod, usaldus, andestus ja armastus.
Tartu keskuses pakume tugigrupis osalemise võimalust erivajadustega laste peredele ja leinagruppi.
Koolitused
Eesti Diakooniast on võimalik tellida koolitusi ettevõttesse, kooli või omavalitsusse kohapeale. Pakume koolitusi nii õpilastele, vanematele, õpetajatele kui ka spetsialistidele. Mida täpsemalt on ootused koolitusele lahti kirjutatud, seda tõenäolisemalt leiame enda meeskonnast just nendele vajadustele vastava spetsialisti.
Oma huvist ja soovist anna teada aadressil teenused@eelk.ee, et saaksime teha sobiva pakkumise koolituse hinna ja sisu osas.
Sotsiaalprogrammid
Rakendame pere- ja lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Löömatu Teekonna ja Sisemise Kindluse Sotsiaalprogramme.
SISEMINE KINDLUS aitab luua meestel terveid lähisuhteid, olla turvaline ja mõistev partner, poeg ja isa.
LÖÖMATU TEEKOND on tõenduspõhine sotsiaalprogramm mis on suunatud meestele, kes on kasutanud või kasutavad lähisuhtes vägivalda ja soovivad õppida lahendama olukordi teistsugusel viisil.
Tugiisikuteenus erivajadusega lastele
Teenuse eesmärk
Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse ea- või võimetekohase arengu toetamine ja vajadusel hooldustoimingute sooritamine. Teenust pakkudes tuleb sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks tagada lapsele eakaaslastega võrdsed võimalused ning vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, andes neile võimalusi tööhõives osalemiseks.
Teenuse kirjeldus
Teenuse sisuks on lapse juhendamine, abistamine ja jõustamine last arendavates tegevustes, kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel ja/või keerulise olukorraga toimetulekul. Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Tugiisik võib vajadusel olla ka lapsele saatjaks. Tugiisik abistab ja motiveerib last õppimisel ning aitab suhelda nii perekonnaliikmetega kui ka isikutega väljaspool kodu.
Tulenevalt lapse east ja arengulisest võimekusest võib tugiisik olla lapsele teabe vahendaja asjaajamistes, abistaja õppimises, toetaja vajalike suhtluskontaktide loomisel, emotsionaalse toe pakkuja, asjakohaste ja toetavate kogemuste jagaja, igapäevatoimingutes juhendada jms. Tugiisikuteenust korraldatakse igale lapsele individuaalselt. Tugiisiku töö sisu, ülesanded ja korraldus on lapse vajadustest sõltuvalt erinev. Tugiisiku täpsed tööülesanded kirjeldatakse tugiisikuga sõlmitavas lepingus.
Tugiisiku tegevused ning Teenuse osutamise aeg ja koht on eelnevalt lapsevanemaga kokku lepitud. Teenuse osutamine toimub ainult lapse seadusliku esindaja teadmisel ja nõusolekul. Lepinguliste tegevuste korrektseks täitmiseks annab lapsevanem ülevaate lapse tervisliku seisundi, raviskeemi, päevakava, harjumuspärase käitumise, sh pere tavade ja väärtuste, emotsionaalse väljendusvormide, meelis- ja häirivate tegevuste jm vajaliku teabe kohta.
Lapse tugiisik tegeleb ainult lapsega. Tugiisiku ülesanne on koostöös lapse vanemaga/seadusliku esindajaga toetada lapse igakülgset arengut ja toimetulekut. Lapse võimete maksimaalseks arendamiseks on oluline, et tugiisik keskendub eelkõige lapse juhendamisele ja abistamisele ning vajadusel teeb koostööd last ümbritseva pere- ja spetsialistide (kohalik omavalitsus, haridus-, hoolekande- ja meditsiiniasutused jt) võrgustikuga.
Lapsega töötav tugiisik:
- õpetab last enda eest hoolitsema;
- julgustab igapäevaelus toime tulema;
- aitab kaasa sotsiaalsete suhete ning kontaktide loomisele ja arendamisele;
- aitab kaasa lapse tööoskuste arendamisele ja tööharjumuse kujundamisele;
- abistab ning juhendab last haridusasutuses arendus- ja õppeprotsessis osalemisel;
- loob turvalise keskkonna;
- aitab luua tingimused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks.
Pakume tugiisikuteenust erinevates Harjumaa valdades. Info teenuse kohta: 5367 1417. Kui soovid tööle tulla tugiisikuna, võta ühendust personalijuhiga 53515057.
Lapsehoiuteenus erivajadusega lastele
Teenuse eesmärk
Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja toimetulekut või töötamist. Samuti on lapsehoiuteenuse eesmärgiks võimaldada lapsevanematele lapse hooldamisest vaba aega, et nad saaksid ajutiselt tegeleda teiste tegevustega (nt töö otsimine, koolitustel osalemine jms).
Teenuse kirjeldus
Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav Teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Lapsehoidja on inimene, kes Teenuse osutamise kestel isiklikult lapsega tegeleb. Lapsehoidja
töö eesmärgiks on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut.
Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise kohta õigusaktides nõudeid ei ole ning arendamise tase sõltub konkreetsest Teenusepakkujast ja lapsehoidjast. Arendamise all mõeldakse eelkõige lapsega tegelemist – temaga rääkimist, lugemist, mängimist.
Võrreldes lasteaedadega on lapsehoiuteenuse puhul lapsevanemal suurem kohustus Teenuse osutajaga lapsehoidmise tingimustes kokku leppida. Samuti on lapsevanemal lapsehoidja sobivuse hindamiseks õigus küsida lapsehoidja ettevalmistust ja töökogemust. Sotsiaalhoolekande seaduses lapsehoiuteenusele kehtestatud nõuded ei võimalda lapsehoiuteenuse osutajal anda lapsele alusharidust.
Lapsehoidja on töötaja, kellel on vajalikud teadmised ja oskused lapse hooldamiseks ning arengu toetamiseks. Lapsehoidja töö eeldab head vaimest ja füüsilist tervist. Lapsehoidja on emotsionaalset stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostööaldis ning lastest ja vanematest hooliv ning lugupidav.
Lapsehoidja kutsealal on välja töötatud kutsestandardid, kus on täpsemalt kirjeldatud töö edukaks tegemiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga.
Lapsevanem jagab Teenuseosutajale olulist infot lapse tervisliku seisundi, ravimite tarvitamise, tavapärase päevakava, harjumuspärase käitumise, emotsionaalsete väljendusvormide, meelis- ja häirivate tegevuste, sh pere tavade ja väärtuste kohta.
Lapsehoidjal on õigus keelduda haige lapse hoidmisest. Hoidjal, kes töötab rohkema kui ühe lapsega, on kohustus keelduda hoidmast nakkushaigust põdevat last.
Teenuse osutamisel tagab Teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.
Pakume lapsehoiuteenust Lapsehoid INGLITIIB ruumides, Harkujärvel, Kiriku tee 2. Täpsem info hoiuteenuse ja aegade broneerimise kohta: 5275731.