EELK DIAKOONIA- JA ÜHISKONNATÖÖ SIHTASUTUSE PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1. Sihtasutuse nimi on EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutus.
1.2. EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) eesmärk on osutada ki-riklikele asutustele, kogudustele ja teiste organisatsioonidele asjatundlikku abi kirikusse ja ühis-konda suunatud tegevuste kavandamisel ja elluviimisel.
1.3. Eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus:
1.3.1. töötab välja ja rakendab strateegiaid ja tegevuskavasid kiriku diakoonia- ja ühiskonnatöö arendamiseks, osaleb probleemide ja konfliktide ennetamisel ja lahendamisel;
1.3.2. vahendab kogudustele vajalikku informatsiooni ja oskusteavet ning pakub tuge selle kasu-tamiseks kogukonna hüvanguks ja üksikisikute elukvaliteedi parandamiseks;
1.3.3. toetab koguduste koostööd avaliku sektoriga teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paran-damiseks;
1.3.4. algatab ja toetab sotsiaalvaldkonda ja ühiselu edendavaid projekte, pakub sotsiaal- ja ko-gukonnateenuseid ning leiab võimalusi haavatavate gruppide elu edendamiseks ja parendamiseks;
1.3.5. taotleb rahalisi vahendeid riigieelarvest, Euroopa Liidu, Eesti ja teiste riikide asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ning korraldab nende kasutamise vastavalt põhikirjalistele ees-märkidele;
1.3.6. korraldab oma eesmärgile vastavat teavitus-, koolitus-, nõustamis- ja juhendamistegevust;
1.3.7. võib anda välja stipendiume;
1.3.8. tegeleb majandustegevusega, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
1.4. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK).
1.5. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja EELK õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.6. Sihtasutuse asukoht on Tallinn.
1.7. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
1.8. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2. Sihtasutuse vara
2.1. Sihtasutus saab oma vara annetustest, kingitustest, pärandustest, sihtotstarbelistest eraldis-test, Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavast majandustegevusest ja muudest allikatest.
2.2. Sihtasutusele tehtavad eraldised ja annetused kantakse Sihtasutuse pangaarvele või makstak-se Sihtasutuse kassasse. Sihtasutusele kinnisasja või vallasasja üleandmine toimub vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Sihtasutuse nõukogu võib kehtestada Sihtasutusele vara üleandmiseks täpsema korra.
2.3. Sihtasutuse vara kasutab ja käsutab juhatus nõukogu kehtestatud korras.
2.4. EELK revisjoniorganitel on õigus revideerida Sihtasutuse majandustegevust, raamatupidami-se korraldust ja varasid vastavalt EELK õigusaktides sätestatud korrale.
3. Nõukogu
3.1. Sihtasutuse kõrgemaks juhtimisorganiks on nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
3.2. Nõukogu pädevusse kuulub:
3.2.1. majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine;
3.2.2. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3.2.3. audiitori nimetamine (tähtajaga üks aasta) või tagasikutsumine ning tema tasustamise korra määramine, tulenevalt põhikirja punktis 3.2.7 sätestatust;
3.2.4. põhimõtteliste otsuste vastuvõtmine Sihtasutuse tegevuse ning vara kasutamise ja käsuta-mise kohta;
3.2.5. juhatusele nõusoleku andmine tehingu tegemiseks, kui viimane väljub igapäevase majan-dustegevuse raamest (sealhulgas osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine);
3.2.6. Sihtasutuse esindamine Sihtasutuse vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
3.2.7. audiitorkontrolli määramine, kui nõukogu peab seda vajalikuks või kui audiitorkontrolli kohustus tuleneb seadusega määratletud kriteeriumidest;
3.2.8. teiste otsuste vastuvõtmine, mis tulenevad riigi õigusaktidest või Sihtasutuse huvidest ning mis ei kuulu Sihtasutuse asutaja või juhatuse pädevusse.
3.3. Nõukogu koosneb 3 (kolmest) kuni 9 (üheksast) liikmest.
3.4. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – juha-tus (konsistoorium). Konsistooriumi otsusega võib üks või mitu nõukogu liiget olla konsistooriumi esindajateks ning konsistoorium võib anda neile juhiseid nõukogu liikme ülesannete täitmiseks.
3.5. Nõukogu volituste tähtaeg on neli aastat.
3.6. Nõukogu koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees või teda asendav nõu-kogu liige. Nõukogu esimehe asendamise korra määrab kindlaks nõukogu. Nõukogu kokkukut-sumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt 10 päeva. Nõukogu koosolekud toimu-vad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Nõukogu erakorraline koos-olek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
3.7. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest. Nõuko-gu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikme-test. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel). Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsuse korral otsustab nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
3.8. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjali-kult (posti või e-posti teel) kõik nõukogu liikmed.
3.9. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokollile lisatakse posti või e-posti teel hääletanud nõukogu liikmete poolt saadetud arvamused, seisukohad ja hääletusotsused. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Allkiri protokollil võib olla antud ka digitaa-lallkirjana.
3.10. Nõukogu liikmele võib nõukogu otsuse alusel maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse ma-janduslikule olukorrale vastavat tasu.
4. Juhatus
4.1. Juhatus juhib ja esindab Sihtasutust.
4.2. Juhatusel on üks (1) kuni kolm (3) liiget.
4.3. Juhatuse volituste tähtaeg on neli aastat. Juhatuse liikmeid määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatuses on kolm liiget, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korral-dab juhatuse tegevust.
4.4. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõikides õigustoimingutes.
4.5. Juhatus:
4.5.1. esindab Sihtasutust ja tegutseb Sihtasutuse nimel;
4.5.2. korraldab Sihtasutuse jooksvat tegevust;
4.5.3. sõlmib Sihtasutuse nimel lepinguid ja teeb muid tehinguid vastavalt seadusele ja käesoleva-le põhikirjale;
4.5.4. tagab nõukogu otsuste täitmise;
4.5.5. korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;
4.5.6. koostab ja esitab nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu majan-dusaasta aruande;
4.5.7. tagab Sihtasutuse eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise ning Sihtasutuse eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande nõukogule;
4.5.8. esindab Sihtasutust kui tööandjat suhetes Sihtasutuse töötajatega, sh sõlmib, muudab ja lõpetab nendega töölepinguid;
4.5.9. otsustab teisi seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.
4.6. Juhatuse liikmele võib maksta juhatuse liikme tasu, mille suuruse määrab nõukogu. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
5. Põhikirja muutmise kord
5.1. Põhikirjas teeb muudatusi Sihtasutuse asutaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – juhatus (konsistoorium) kas omal algatusel või nõukogu ettepanekul. Kui asutaja soovib põhikirja muuta omal algatusel, küsib ta selle kohta eelnevalt Sihtasutuse nõukogu seisukohta.
5.2. Põhikirja muutmisel järgitakse sihtasutuste seaduses sätestatut.
6. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
6.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – Kirikukogu otsusega. Sihtasutuse lõpetamine toimub eelpoolnimetatud ja teistel sihtasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse asutaja otsuse alusel üle valitsuse poolt kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
6.2. Sihtasutuse ühinemine teise sihtasutusega ja jagunemine toimub asutaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku – Kirikukogu otsusel sihtasutuste seaduses sätestatud korras.
______